roosamanna

Ma ei tundnud ennast eile peeglist ära. Proportsioonid olid paigast..midagi oli palju ja midagi oli vähe.
Lisaks happypillide kõrvalmõjudele olen ma vist ka külmetanud. Rohkem võimalust viriseda!

See on pilt.

Muidu üldine enesetunne on selline nagu oleksin kapsli sees aga see et külmetunud olen tekitab tunde, et olen suremas.


Pealegi homme on eksam.
Ja ma ei suuda üksi õppida. Ma ei suuda keskenduda, kui just ei ole tegemist nõudepesemisega. Ja ma piinan K. sellega, et palun ta abi. Ja ma lähen pooleks sest ma tean, et ta meeledi tegeleks oma asjadega peale tööd aga nüüd peab ta mind kantseldama nagu väikest last - kas kõik on ikka õpitud? jne....

Tahan natuke tööl käia, et tegevust oleks. Asi lõppes sellega, et ma lasin ennast liiga palju tööle panna.  Ärevus peksab hinge.

Kui homsele eksamile ei mõtle ega tööle siis on päris okei tunne. Suht mitte midagi ütlev tunne aga see on selline hea neutraalne.

Ma tahan, et mul tuleks energia ja paar vaba päeva ja ma tahaks palju oma asju ära visata ja ära anda. Nii palju asju ja vähe kasutust. Ahistav tunne.See võibolla oleks mullehobi eest, sest hobisid mul pole Aga millegiga tuleb tegeleda....
Ja enivei, kui on Austraaliasse minek siis mida vähem mul sodi on seda parem.


Ma pole emale öelnud, et ma "haige" olen. Tahaks öelda ja ei tahaks ka. Arvatavasti tuleks sellest selline nutune kõne.
Kardan, et ta saab pahaseks, et ma nii nõrk olen.


Suht halb inimene olen oma lähedastele. Aga ma tahan elada ja armastada.