Suburban Relapse

Kõik on nüüdseks tühine.

Tahan Piirisaarele minna ja veeta seal nädala. Ärgata pääsukeste vidistamise peale. Näha päikest ja rohelust aknast. Veel parem ma tahan hoovist õue minna ja paljajalu oma aias ringi jalutada, anumatesse kogutud vihmavees silmi pesta ja naabreid tervitada. Terve päeva jalutaks saare peal ringi, rohiks peenard, niidaks muru, päevitaks, ujuks, laseks sääskedel ennast süüa. Võibolla lapsepõlve meenutuseks läheks püüaks onu bambusest tehtud õngeridvaga paar kala. Ja õhtul grilliks šašlõkki ja teeks hiilgama suure kausi tomati-kurgi salatit.


Nelja kuu pärast ehk veab..kui nii kaua vastu pean. Ja muidugi oleks tore selliseid hetki jagada. Neid on meeldivam jagada kui häda ja viletusust.







Lubage mul vahelduseks elamisele ka olla.