Happiness

Nonii ma olen igasuguste karussesllide sees. Pole oma mõteteks aega mitte üks sekund või kui on siis need on kõik luhta läinud väärmõtted. Ülemineku eelne aeg on lihtsalt. Kõik peab alles veel paika loksuma. Iga asi omal ajal.

Alustades kõige suuremast sündmusest - HURTS. Meil oli suur au olla soendusbändiks neile. Publikut oli rohkem kui tavaliselt. Kuskil a la 4000 inimese kanti. Ma pole kunagi nii närvis ja hirmul olnud laval. Õnneks ma sulasin ja lõpuks suutsin ennast kokkuvõtta ja asja ka ise nautida.

Kui K. ei oleks tahtnud minuga tulla sinna siis ma ei tea, mis ma oleks teinud. Muidugi olen väga tänulik kõigile toetajatele ja kaasaelajatele sest nemad annavadki julgust sest ma tean, et nad on kuskil seal.
Jejeee!! :))

Selle live pärast magasin terve kolmapäeva maha, isegi ühte loengusse ei jõudnud, mis sel päeval oli. Peojärgne pingelangus oli suurem, kui oskasin arvata. Ohjah... Muidugi tegelikult kõik oli miljonziljontriljon tore. ^^

Täna juba uus möll tulemas ehk siis käisin E. juures proovimas kleiti Ringvaate salvestuseks ja õhtuseks peoks Telliskivi loomelinnakus(mis mõlemad toimuvad suht järjest sellel laupäeval) DocPoint on ka Tallinnas, sinna tahaks veel enne neid jõuda kaa.
Tuleb kiire ja kirev.

Teine tähtis ja suur ja mõnes mõttes kõige suurem uudis on see, et me peame oma kalli Pronksi korteriga hüvasti jätma. Olime sellesse koos M. kohutavalt kiindunud ja olime 259% kindlad, et teise aasta veedame ka seal. Aga kahjuks nii ei ole. Märtsiks peame olema välja kolinud. Hetkel otsime korterit neljakesi aga võibolla, kui nädalavahetusel vaadatavad korterid ei sobi, otsime kolmekesi. Eks näis...kahju on.
Ja selle korteri teema pärast on võimalik, et ma ei saa sünnipäeva nii suurejooneliselt pidada, kui soovisin. Muidugi ka lisaks asjaolu, et see peokoht on pankrotis. Pean E. kokku saama ja arutama.

Kool algas ka kuidagi ootamatult ja ebasobivalt. Kohustusliku tunniplaani jamaga ja muu sellisega. Midagi erilist sellest küll rääkida pole.

Peojärgne ja kolimiseelne deprekas. Muud asjad ka vist veidike veel. Kokku tuleb sealt üks sassis suur pusa mu peas, mis paneb midn õlgu kehitama ja vastama emotsioonitult: ei tea.

***
Mõnda teemat kardad nagu tuld ja kui tuleb see hetk...justnimelt see hetk, mis nõuab tegutsemist. Kas nüüd või mitte kunagi! Sellele järgnev on oluline. Lausa eluline. Segased vastused, mis lõpuks on siiski suhteliselt ühesuunalised, põrmustavad su hetkega. Piinlik, piinlik ja halb.
Olen Idioot.